Suure väina püsiühenduse
riigi eriplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju
strateegiline hindamine
Vabariigi Valitsus lõpetas 11.05.2023 korraldusega nr 129 Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneering lõpetati PlanS § 29 lõike 1 punkti 3 alusel. Riigi eriplaneeringu ja KSH lõpetamise otsusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel ja otsuse seletuskirjaga Rahandusministeeriumi veebilehel.
Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks oli anda hinnang Suure väina püsiühenduse rajamise võimalikkusele silla või tunnelina läbi kaasnevate looduskeskkonna, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldas Rahandusministeerium. Planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamist nõustas Skepast&Puhkim OÜ. Planeeringu asukoha eelvalikut, uuringute läbiviimist, KSH esimese etapi aruande koostamist ja eskiisprojekti koostamist nõustas OÜ Reaalprojekt, Maves OÜ, Osaühing Kolm Pluss Üks ja OÜ Hendrikson & Ko.
Suure väina püsiühendusel nähti Saaremaa ja Muhumaa konkurentsivõime suurendamise ja ääremaastumise vähendamise seisukohalt olulist rolli. Samas, projekti täpne mõju mainitud valdkondades vajas täpsemat kaardistamist. Kavandatav püsiühendus silla või tunnelina pidi ühelt poolt tagama usaldusväärse ja tõhusa ühenduse, kuid teiselt poolt tuli selle kavandamisel tagada piirkonna unikaalsus ning loodus-, sotsiaal- ja kultuuriline eripära.
Riigi eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise käigus pidi selguma, kas püsiühenduse rajamine silla või tunnelina on kirjeldatud eesmärke silmas pidades võimalik.


Planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus on valmis! Lähteseisukohad esitavad ülesandepüstituse järgnevaks planeerimisetapiks – asukohavaliku läbiviimiseks. Asukohavaliku lõpuks selgub, milline mandri ja Muhu saare ühendusviis on pikas perspektiivis parim – jätkuv parvlaevaühendus, sild või tunnel.
- Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus
- Lisa 1 – eskiisprojekti lähteülesanne
- Lisa 2 – liiklusuuringu lähteülesanne
- Lisa 3 – geoloogia uuringu lähteülesanne
- Lisa 4 – kahepaiksete uuringu lähteülesanne
- Lisa 5 – maismaaimetajate uuringu lähteülesanne
- Lisa 6 – maismaataimede uuringu lähteülesanne
- Lisa 7 – käsitiivaliste uuringu lähteülesanne
- Lisa 8 – majandusliku mõju uuringu lähteülesanne
- Lisa 9 – müra ja vibratsiooni uuringu lähteülesanne
- Lisa 10 – sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude uuringu lähteülesanne
- Lisa 11 – kalastiku uuringu lähteülesanne
- Lisa 12 – välisõhusaaste uuringu lähteülesanne
- Lisa 13 – veealuse müra uuringu lähteülesanne
- Lisa 14 – veesamba uuringu lähteülesanne
- Lisa 15 – visualiseerimise lähteülesanne
- Lisa 16 – linnustiku uuringu lähteülesanne
- Lisa 17 – hüljeste uuringu lähteülesanne
- Lisa 18 – merepõhja elustiku uuringu lähteülesanne
- Lisa 19 – allveearheoloogia uuringu lähteülesanne
- Ametiasutuste seisukohtade tabel (veebruar 2022)
- Avalikul väljapanekul esitatud seisukohtade tabel (november 2021)
Projekti tutvustus
Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist:
1) asukoha eelvaliku tegemisest
2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest
Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on 9200 ha.
Planeeringuala piir on esitatud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 213 lisas (PDF) (seletuskiri (378.24 KB, PDF)).
Planeeringu koostamise korraldaja on Rahandusministeerium. Planeeringu koostamist nõustab Skepast&Puhkim OÜ.

Sündmused ja olulised kuupäevad
Märts 2022
Valmisid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad, mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus ning uuringute lähteülesanded.
07.01.2022
Ametiasutuste seisukohtade esitamise tähtaeg.
Oktoober 2021
Toimusid riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikud arutelud Kuivastul, Liival, Kuressaares, Lihulas ning Rahandusministeeriumis.
10.09.2021
10. september 2021 lõppes Suure väina püsiühenduse lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek.
13.07.2021
13. juuli 2021 toimusid Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ning mõjude hindamise väljatöötamise kavatsust tutvustavad avalikud arutelud Virtsus ning Hellamaal. Arutelude eesmärk oli tutvustada avalikule väljapanekule suunatud dokumente.
12.07.2021
12. juuli 2021 algas Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku käigus on kõigil isikutel võimalik esitada oma arvamusi planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta.
17.06.2021
17. juuni 2021 toimus Suure väina püsiühenduse juhtrühma koosolek. Koosolekul tutvustati juhtrühmale riigi eriplaneeringu lähteseisukohti ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsust enne nende saatmist avalikule väljapanekule.
08.06.2021
8. juuni 2021 toimusid kogukonnamatkad Suure väina püsiühenduse võimalikes maismaa asukohtades Virtsus ja selle lähiümbruses ning Kuivastus ja Võikülas Muhu saarel. Kogukonnamatka eesmärgiks oli piirkondade elanike arvamuste väljaselgitamine ning asukohtadega tutvumine looduses.
19.05.2021
19. mai 2021 toimus Suure väina püsiühenduse juhtrühma koosolek. Koosolekul tutvustati valdkonnaekspertide sisendit uuringute lähteülesannete koostamiseks, mis on vajalikud planeeringu ja selle mõjuhindamise läbiviimisel puuduolevate andmete kogumiseks ja andmete analüüsiks.
Projekti ajajoon

Vastutavad isikud
Marju Kaivapalu
Rahandusministeeriumi
riigi eriplaneeringute
koostamise nõunik
Geili Heinmaa
Rahandusministeeriumi
kommunikatsiooni peaspetsialist
